Kui massaaž ei aita
On üsna tavaline, et käime erinevate terapeutide ja massööride juures, kuid ei leia endiselt oma tervisemurele lahendust. Krooniliselt pinges kael, tuikav valu alaseljas, põlvevalu, peavalud, erinevad tursed jpm saadavad meid päevast päeva ning leevenevad vaid päevaks peale seanssi.
See ei tähenda tingitmata, et massaaž või manuaalne teraapia ei töötaks. Sageli tähendab see hoopis, et keha ja närvisüsteem võivad vajada veidi teistsugust lähenemist, kui me harjunud oleme.
Allpool jagan mõned tähelepanekud ja soovitused, mida olen oma õpingute ja praktikakogemuse käigus märganud. Loodan, et see aitab Sul leida enda jaoks sobivamad lahendused ning oma keha paremini tasakaalustada ja hoida.
Juurpõhjus on valesti diagnoositud
Kui juurpõhjus üldse on diagnoositud. Juurpõhjuse leidmine on kõige suurem väljakutse raviprotsessi käigus, kuna sageli on aastatepikkuse terviseprobleemi puhul näha mitmeid erinevaid sümptomeid. Sageli võib see tähendada, et klient ei saa ka pikaajalise teraapia või ravimikuuriga päriselt terveks ning algprobleem kehas säilib.
Terapeutidena peaksime alati proovima võimalikult täpselt aru saada, mis on sümptomite juurpõhjus. Sageli on see ühekordse külastuse korral raskendatud, kuna alles kliendi tervist ajapikku vaadeldes saame täpsema arusaamise erinevate teraapiate efektiivsusest. Küll aga on iga manuaalne teraapia oluline diagnostikameetod, kus saame vaadelda naha värvust, temperatuuri, kudede ja lümfisõlmede tekstuuri ja suurust erinevates piirkondades. Lisaks keha tundlikkust puudutusele, kliendi hingamist, keha lõõgastusastet jm. Tiibeti Meditsiinis vaatame massaaži ajal spetsiifiliselt ka selgroo piirkonnas asetsevaid erinevaid organpunkte, nende temperatuuri ning pingete esinemise piirkondi. See annab meile väga palju informatsiooni, mille tulemusel saame juba sessiooni käigus kombineerida toetavaid teraapiaid - kuputeraapia, moksateraapia või kompressid.
Näiteks on üks väga tavaline kaebus turjapiirkonna pinged, kaela kangus ja peavalud. Usun, et iga terapeut kohtab seda vähemalt korra päevas. Sageli on esmane juurpõhjuse diagnoos: lihaspinged tingitud sundasendist. See on aga vaid üks võimalikest põhjustest. Juurpõhjus võib olla tingitud ka ärevast närvisüsteemist, kus lihaspinged on kaitsereaktsioon uitnärvi piirkonda ümbritseval alal. Sellisel juhul ei ole lihaspinge probleemi algpõhjus, vaid kroonilist pinget põhjustab hoopis närvisüsteemi kaitsemehhanism.
Selles olukorras võib tugev lihasmassaaž aidata hetkeks, kuid järgmisel õhtul on kliendi kael uuesti sama kange - või ka rohkem, sest tugev keskmise kiirusega massaaž viis närvisüsteemi veel suuremasse stressiseisundisse. Seetõttu peame terapeutidena küsima kliendi enesetunde kohta järgnevatel päevadel peale massaaži ning ajapikku jälgima sümptomite arengu ja meie teraapiate kooskõla. Iga terapeut tegeleb keha ravimisega ning seega lasub meil ka suur vastutus oma valikute eest. Koos kliendiga saame leida sobivaima teraapia või siis soovitada kliendil pöörduda teist laadi teraapiasse või spetsialisti juurde - näiteks kiropraktiku või füsioterapeudi juurde, teist laadi massaažiteraapiasse või hoopis perearsti vastuvõtule.
Valitud teraapiavorm ei ole sobilik
On tavaline, et massaažisalongid pakuvad seda massaaži, mille Sa broneerimisel valisid. See on igati hea uue kogemuse nautimise seisukohast, kuid krooniliste terviseprobleemide lahendamisel ei pruugi see olla kõige efektiivsem. Sageli ei oska klient ise arvata, mis on tema terviseprobleemi juurpõhjus ning kas valitud teraapia selle raviks ka aitab. Hea terapeut küsib Sinu sümptomite, eelneva terviseajaloo, krooniliste haiguste (k.a. vererõhk, kolesterool jm) kohta ning vastavalt sellele soovitab sulle sobivaima teraapia. Meie eesmärk on, et lahkuksid teraapiast tundes end paremini ning et sessiooni mõju ka kestaks.
Iga manuaalne teraapia mõjutab lisaks lihastele ka närvisüsteemi ning seetõttu ei ole teraapiavalik pelgalt eelistuse küsimus, vaid otseselt seotud sellega, kas keha vajab parasjagu aktiveerimist või rahustamist. Iga sessioon on ravisessioon, kuna me sekkume nii füüsiliselt kui energeetiliselt keha loomulikku protsessi. Seega on oluline, et terapeut seaks Sinu individuaalsed vajadused esikohale ning kaaluks, millist teraapiat Sulle soovitada. Jah, see võib võtta veidi lisaaega sessiooni algusest, kuid tulemus on seeläbi palju efektiivsem.
Näiteks tuleb minu juurde aeg-ajalt mõni klient pingega õlavöötmes ja on broneerinud lümfimassaaži. Võimalik, et ma soovitan talle, et lümfimassaaž ei ole selle probleemi lahendamiseks kõige efektiivsem teraapia. Lümfimassaaž on väga õrn ning klient ei saa sellest tugevale lihaspingele leevendust, kui pinge on põhjustatud näiteks sundasendist. Seega otsustame tavaliselt koos õlimassaaži kasuks, vahel lisaks kuputeraapiaga ning sageli koos sooja kompressiga. Kui aga tegemist on õlavöötme pinge, peavalu ja loidumusega, siis võib lümfimassaaž olla väga hea variant. Jällegi, kõik on individuaalne ning meie kohustus terapeutidena on kliendi sümptomite ja terviseajalooga tutvuda ning pakkuda sobivaim lahendus.
Massaaž on liiga kiire
Kiirel massaažil on oma eesmärk – soojendada ja aktiveerida lihaseid, et need oleksid valmis liikuma. Seetõttu on näiteks spordimassaaž väga efektiivne treeningute ja võistluste ajal. Samas närvisüsteemi lõõgastamiseks ei pruugi see olla parim teraapiavorm.
Võime peale spordimassaaži või lihtsalt keskmisel kiirusel massaaži tunda end mõnusalt, kuid mitte sügavalt lõõgastatult. Närvisüsteem lõõgastub väga aeglases rütmilises liikumises. Aeglane ja rütmiline puudutus aktiveerivad naha C-taktiilseid närvikiude, mis on otseselt seotud parasümpaatilise närvisüsteemi ning turvatunde tekkega. Need närvikiud saadavad ajule signaali, et keskkond on ohutu, võimaldades kehal lülituda taastumisrežiimi. Parasümpaatilises seisundis meie keha puhkab ja stress maandub (loe närvisüsteemi kohta rohkem siit ›).
Sageli oleme harjunud pideva stressiseisundiga ning see tundub kehale ja meelele normaalne - me isegi ei märka seda. Pikaajaline stress ei pruugi väljenduda ärevustundena, vaid hoopis väsimuse, hajevil oleku, motivatsioonilanguse või krooniliste kehaliste kaebustena. Krooniline stress mõjutab meie tervist väga tugevalt ning massaaž on üks võimsaid teraapiaid, millega saame aidata kehal sügavalt lõdvestuda - kui me teeme seda piisavalt aeglaselt ja rütmiliselt. Seetõttu on meil terapeutidena oluline aru saada, mida klient vajab. Kas tema keha vajab ergutamist või maandamist ning millisest juurpõhjusest räägivad sümptomid.
Kui klient tunneb ennast väsinuna, kuid näeme selgeid märke stressi või ärevuse kohta, siis ei aita kiire massaaž pikemaajaliselt energiat tõsta, vaid toob hoopis kehale lisapinget. Samuti peaks olema ettevaatlik, et kõrges stressiseisundis kliendile teha tugevat lihasmassaaži, eriti kui see ei ole teostatud väga aeglaselt. Tiibeti Meditsiini kohaselt tõstab kiire ja tugev massaaž tuule-elementi (aktiveerib sümpaatilist närvisüsteemi) ning võib samaaegselt tõsta ka tule-elementi, tekitades madalaastmelist põletikku. Seetõttu peaks tugevat massaažiteraapiat kaaludes hindama eelkõige nii kliendi üldist füüsist kui ka närvisüsteemi seisundit. Vanematel ja nõrgemas füüsises klientidel võib vale teraapiavalik avalduda järgmisel päeval näiteks väsimuse, kehva enesetunde ja kõrge vererõhuna.
Sa ei tunne ennast turvaliselt
Kõige olulisem valitud terapeudi ja teenuse puhul on see, et tunneksid ennast turvaliselt. Turvalises keskkonnas saab keha signaali, et nüüd võib lõdvestuda. Juhul, kui miski paneb sind tundma end ärevana või ebamugavalt, siis ei ole ka massaaž efektiivne - keha on pidevas pingeseisundis ja närvisüsteem ei lõpeta ohumärkide skaneerimist. Turvatunne ei ole teraapias pelgalt lisakogemus, vaid väga oluline füsioloogiline eeltingimus.
Seega on nii terapeudi energia, omavaheline sobivus kui teraapiaruum väga olulised. Kui terapeut on ise ärev ja ebakindel, siis mõjutab see ka klienti. Kui teraapiatehnika on ettearvamatu, kiire või ootamatult tugev, võib see mõjuda kehale ebaturvaliselt. Ilma turvatundeta ei lülitu aju taastumisrežiimi ning keha ei saa alustada paranemisprotsesse.
Alati on kõige olulisem tunda end turvaliselt. Kui seansi käigus tunned, et midagi on Sinu jaoks valesti, siis saad seda alati terapeudile öelda. Samuti võid seansi iga hetk lõpetada.
Kahjuks olen ise teinud mitu korda just vastupidiselt - ei tunne ennast massaažis hästi ning ootan hambad ristis seansi lõppemist. Täna ise terapeudina arvan, et selline kannatamine on täiesti mittevajalik ja võib mõjuda närvisüsteemile lausa kahjustavalt. Samuti ei ole vaja muretseda terapeudi solvamise pärast - meie kehad muutuvad iga hetkega ja see, mis sobis eelmine nädal, ei pruugi sobida täna. Oma keha tunnetamine ja selle põhjal otsuste langetamine on ainult positiivne.
Kui massaaž ei anna püsivat leevendust, ei tähenda see, et keha on katki või teraapia ei tööta. Sageli vajab närvisüsteem teistsugust lähenemist - aeglasemat, järjepidevamat ja turvatunnet loovamat. Keha ei lõdvestu käsu peale, vaid siis, kui keskkond tundub ohutu. Märgates oma vajadusi saame luua endale sobivaima viisi tervenemiseks.
Teraapiasessioonide meelespea
Jaga terapeudile oma sümptomitest ja kroonilistest terviseprobleemidest, ka siis, kui arvad, et need ei ole vajalikud edukaks massaažisessiooniks.
Mine teraapiasse avatud meelega, sest terapeut võib soovitada Sulle ka teist laadi teraapiat - vaid Sinu enda tervise hüvanguks.
Tunneta seansi käigus oma enesetunnet ja vajadusel kommunikeeri terapeudile oma eelistusi. Ruumi temperatuur, massaaži kiirus, tugevus, turvatunne jm on kõik väga olulised Sinu närvisüsteemi seisukohast.
Kui tunned mittesobivust, siis võid teraapiasessiooni iga hetk peatada.
Jälgi järgnevatel päevadel peale teraapiasessiooni oma enesetunnet, eriti seotud energiataseme, une ja lõõgastusastmega. Võimalusel jaga tagasisidet terapeudiga.
Kui tunned, et valitud teraapiavorm sobis sulle, siis võimalusel mine veel paarile sessioonile. Sageli aitavad just korduvad sessioonid näha, mida Sinu keha kõige rohkem vajab.