Närvisüsteem ja stress: miks me ei saa lihtsalt lõdvestuda
Möödunud aasta oli minu jaoks isiklikult väga õpetlik. Kogesin korduvalt kuidas keha ja meel reageerivad pikaajalisest pingest tingitud koormusele ning õppisin, et puhkus ei ole luksus – see on meie tervise alustala.
Ei juhtunud midagi erakordset – töötasin lihtsalt liiga palju. Tavaliselt olen ületöötamise ja taastumise protsessi võtnud iseenesestmõistetavalt. „Stress on normaalne“, „kiire periood on normaalne“ - need on mõtted, mida me ise endale ikka ja jälle korrutame. Kuid seekord lõi vähene uni, lõputu mõtete voog ja pidev pingeseisund minu hormoonid paigast ning võttis pea pool aastat, et saaksin oma keha uuesti tasakaalu.
Tean, et oleme kõik pidevalt sarnases olukorras. Sageli surume ennast hambad ristis pingelistest perioodidest läbi eeldusel, et hiljem puhkan tasa. Väljakutse tekib aga just siin - puhkus ei tööta nii lihtsalt, kui närvisüsteem on juba stressiseisundis.
Kuidas närvisüsteem töötab
Meie autonoomne närvisüsteem jaguneb kaheks põhiliseks osaks:
Sümpaatiline närvisüsteem – aktiveerib keha võitle-või-põgene (fight-or-flight) režiimi. Kiirendab südametööd, tõstab vererõhku, suurendab adrenaliini ja kortisooli taset.
Parasümpaatiline närvisüsteem – toetab taastumist, seedimist ja rahu. Aitab lihastel lõdvestuda, südameveresoonkonnal rahuneda ja immuunsüsteemil taastuda.
Mõlemad autonoomse närvisüsteemi osad on eluliselt vajalikud ja mõlemad on “head”. Sümpaatilist närvisüsteemi kasutame igapäevaselt erinevate ülesannete lahendamiseks - sportimisel, vaimset pingutust nõudvatel töökohustustel, tähelepanu nõudvates ning ohuolukordades.
Kui sümpaatiline süsteem on pidevalt aktiivne, siis keha on pidevalt valvel. See tähendab, et füüsiliselt ja vaimselt ei saa me lõdvestuda, kuigi ajalist võimalust puhata on küll. Võime olla puhkamiseks ideaalsetes tingimustes, kuid tunda end endiselt äreva ja kiirustavana.
Kuidas stress mõjutab närvisüsteemi
Lühiajaline stress on normaalne ja kasulik - see aitab meil keskenduda, õppida, treenida ning reageerida ohtlikele olukordadele. Probleem tekib siis, kui stress kestab pikemat aega. Stress aktiveerib sümpaatilist närvisüsteemi, ning pikaajaliselt tekivad sellest tulenevalt füüsilised muutused:
kortisooli ja adrenaliini tase püsib kõrge
unetsükkel häirub, sügava une faasid vähenevad
tekivad lihaspinged, eriti kaela- ja seljapiirkonnas
seedimine aeglustub või muutub tundlikumaks
meeleolu kõigub ja ärevus suureneb
Pikaajaline stress ei tähenda tingimata, et meie elu oleks pidevalt kriiside, tähtajaliste ülesannete või väliste ohtudega täidetud. Meie aju on evolutsiooni jooksul arenenud selliselt, et see ei erista alati päris ohtu ja kujuteldavat ohtu. See tähendab, et ka mõtted, mälestused ja hirmud võivad hoida keha pidevas valvelolekus. Seega ei pruugi me ise aru saada, et oleme stressiseisundis, kuid hormoonid ja närvisüsteem reageerivad sellest olenemata.
Pikaajalise stressi mõju kehale
Pikaajaline sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus võib viia krooniliste seisundite tekkeni:
vererõhu ja südameprobleemide risk suureneb
immuunsüsteem nõrgeneb, haigestumine sageneb
seedimis- ja ainevahetushäired sagenevad
lihas- ja liigeseprobleemid süvenevad
hormonaalne tasakaal võib häiruda
Pikaajalise stressi tulemusena võib aju muutuda üleüldiselt tundlikumaks ärevuse ja meeleolu kõikumiste suhtes ning raskendada keskendumist ja mälu.
Miks me ei saa lihtsalt puhata
Keha ei lülitu sümpaatilisest režiimist parasümpaatilisse hetkega. Närvisüsteem on bioloogiliselt ja hormonaalselt programmeeritud reageerima olukorrale, mida aju tõlgendab stressina. Isegi kui välised tingimused on turvalised, võib närvisüsteem jääda valveseisundisse. Sellest tulenevalt mõtted ei peatu, süda võib lüüa kiiremini, lihased on pidevalt pinges ning uni ei tule, on õrn või katkendlik.
See on normaalne ja bioloogiliselt seletatav, mitte märk sellest, et sa ei oska lõdvestuda. See on osa meie evolutsioonilisest kaitsesüsteemist - keha üritab alati hoida meid elus ja valmis reageerima.
Närvisüsteemi mõju emotsioonidele ja meeleolule
Närvisüsteem on meie emotsioonide ja meeleolu juhtimiskeskus. Sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem töötavad koos, et reguleerida meie reageeringuid ümbritsevale. Kui nende omavaheline tasakaal on häiritud, näiteks pikaajalise stressi, ülekoormuse või kroonilise ärevuse tõttu, siis võivad välja kujuneda ärevus ja depressioon. Sümpaatiline ülekaal võib tekitada:
ärevust ja rahutust
kiiret ärrituvust või impulsiivsust
raskust rahulikuks keskendumiseks
tujukõikumisi ja depressiivseid meeleolusid
Tegemist on füsioloogiliste seisunditega, mida saab teadlike meetodite, näiteks hingamise, lõdvestuse, massaažiteraapiate, liikumise ja psühholoogilise toe abil ajapikku reguleerida. Küll aga tuleb siin anda endale aega - närvisüsteemi regulatsioon võib võtta nädalaid, kuid või isegi aastaid.
Närvisüsteem ja seedimine
Seedimine on kompleksne protsess, mida juhib autonoomne närvisüsteem. Sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi tasakaal on vajalik terveks seedimiseks ja toitainete omastamiseks. Stressi ajal on seedeprotsess teisejärguline - keha valmistub põgenema, mitte toitaineid omastama. Selle tulemusena võivad tekkida:
kõhulahtisus, kõhukinnisus või gaasid
tundlikkus teatud toitude suhtes
madal toitainete imendumine
suurenenud põletikulised reaktsioonid
Pikaajaline sümpaatiline seisund võib otseselt mõjutada toidutaluvust ja seedimist. Kui sümpaatiline aktiivsus on kõrge, siis seedimine aeglustub. Kui parasümpaatiline aktiivsus on kõrge, siis seedimine paraneb. Seega stress pärsib seedimist ning rahu ja lõõgastus toetavad seda.
Lisaks mõjutab närvisüsteem meie südame-veresoonkonda, immuunsust, hormoone ning isegi valutundlikkust kehas. Krooniliselt kõrge vererõhk, autoimmuunsed haigused, hormonaalse tasakaalu häired ja tundlikkus erinevatele toitudele võivad tuleneda sümpaatilise närvisüsteemi pikaajalisest aktiivsusest. Keha on pidevalt pinges, ei suuda lõõgastuda ning ajapikku tekivad ja süvenevad kroonilised terviseprobleemid.
Närvisüsteem Tiibeti Meditsiini silmade läbi
Tiibeti meditsiinis ei käsitleta keha ja meelt eraldi - neid nähakse ühe tervikliku süsteemina. Tiibeti Meditsiinis vaadatakse närvisüsteemi peamiselt läbi tuule-elemendi (rlung), mis on oma loomult kare, kerge, jahe, kuiv, õhkõrn, liikuv. Tuule-element mõjutab kõiki protsesse kehas, kus leiab aset liikumine, ka rakutasandil.
Tuule-element kipub meie tänapäevases kiires elustiilis pidevalt kõrgenema ning kõige sagedasemad kaebused on seotud just sellega. Meie keskkond, toitumine ja elustiil mõjutavad tuule-elementi. Ka mõtted ja emotsioonid omavad tugevat mõju. Nii muremõtted, hirmud, kadedus, kui ka pidev soov millegi rohkema järele mõjutavad kõik tuule-elemendi tasakaalu.
Kui tuule-element on kõrgenenud, siis avaldub see sageli just ärevuse, mõteterohkuse, uneprobleemide ja seedehäiretena. Keha oleks justkui liiga kerge, kuiv ja ebastabiilne. Tuule tasakaalutus võib väljenduda:
rahututes, korduvates mõtetes
ärevuses ja sisemises pinges
unetuses või katkendlikus unes
lihaspingetes, eriti kaelas ja õlgades
seedehäiretes, puhituses, gaasides
külmatundes ja kurnatuses
Miks tuul tasakaalust välja läheb
Tuule element on väga tundlik ja kergesti häiritav. Tiibeti Meditsiinis peetakse tuult kõige haavatavamaks elemendiks, sest seda mõjutavad tugevalt:
ületöötamine ja vähene puhkus
ebaregulaarsed päevad ja söögiajad
liigne vaimne pingutus ja muretsemine
reisimine, kolimine, elumuutused
külm, kuiv ja tuuline keskkond
ebapiisav maandatus ja turvatunne
Pikaajaline tuule-elemendi tasakaalutus võimendab kõiki eksisteerivaid terviseprobleeme ning loob soodsa pinnase krooniliste haiguste tekkeks. Enamik Tiibeti Meditsiini teraapiaid on loodud just selleks, et keha õrnalt soojendada, lõõgastada ning seeläbi tuule elementi tasakaalustada. Seetõttu on Tiibeti teraapiate tuntav mõju paranenud uni ja seedimine, meele rahunemine, lihaspingete leevenemine ning üleüldiselt kergem enesetunne.
Kuidas närvisüsteemi tasakaalustada
Närvisüsteemi tasakaalustamine on lihtne, kuid aega ja kannatust nõudev. Suurim väljakutse on mõista selle olulisust ning see oma elus esikohale seada. Tasakaalustades oma närvisüsteemi aitame kehal olla tervem absoluutselt igas aspektis.
Tiibeti Meditsiin ei püüa tuult maha suruda, vaid seda aeglustada, soojendada ja maandada. See on otseses paralleelis parasümpaatilise närvisüsteemi aktiveerimisega. Tuule elementi rahustavad:
soojus (õlid, soojad kompressid, moksateraapia, soe toit)
rütm ja regulaarsus (söögiajad, uneajad, päevakava)
aeglane puudutus ja massaaž (Kunye õlimassaaž, lümfimassaaž)
sügav ja rahulik hingamine (lastes kõhul vabalt tõusta ja langeda)
vaikus, turvaline keskkond ja hetkes olemine
meeldivad tegevused ja inimesed
Närvisüsteemi tasakaalustamise juures on üks olulisemaid aspekte valitud tegevuse kiirus. Kuna aeglane ja sügav hingamine reguleerib parasümpaatilist närvisüsteemi (tasakaalustab tuule-elementi), siis läbi üleüldise aeglustamise saame oma närvisüsteemi lõõgastada. Kõige lihtsam soovitus on aeglustada oma tegevusi ning seada sügav rahulik hingamine esikohale, kus kõht sissehingamisel nähtavalt tõuseb ja väljahingamisel langeb.
Ka Kunye õlimassaaž on Tiibeti meditsiinis üks olulisemaid teraapiaid just tuule tasakaalustamiseks, sest see ühendab sooja õli, aeglase, rütmilise puudutuse ja närvisüsteemi rahustava kontakti. See loob kehale signaali, et on turvaline lõdvestuda. Erinevate närvisüsteemi toetavate teraapiate valimisel pea silmas just puudutuse kiirust ja “flow’d”. See loob tuntava vahe sinu närvisüsteemi jaoks.
Kunye õlimassaaž on loodud just närvisüsteemi tasakaalustamiseks ning selle aeglane voolav tempo loob turvalise koha sügavalt lõõgastumiseks.
Tiibeti Meditsiini vaates ei ole ärevus, rahutus ega kurnatus iseloomuomadus, vaid tuule-elemendi tasakaalutus. Närvisüsteemi rahustamine tähendab tuule aeglustamist, soojendamist ja maandamist. Alles siis saavad mõtted rahuneda, uni süveneda ja keha taastuda. Tasakaalus närvisüsteem on tugeva tervise alustala ning meile kõigile kättesaadav.